Investor Toomase konverents

Otsustasin teha ülevaate oma esimesest investeerimiskonverentsi kogemusest. Käisin 1. veebruaril 2020 Investor Toomase konverentsil, millega jäin ma täielikult rahule.

Konverents oli juba varakult välja müüdud, ka mina ostsin piletid juba 30. oktoobril, sest siis olid need soodushinnaga. Konverentsile sattusin juhuslikult peale kui nägin selle kohta Facebookis reklaami. Ainuke asi, mis mind selle juures natuke kahtlema pani oli selle ürituse piletihind.

Hind

Selle konverentsi eest maksin ma kena 154,80€ lisaks transpordikulud 11,37€. Kokku kulutasin ma 166,17€ ühe päeva eest. Miks ma rõhutan seda ühte päeva, siis täna (05.02.2020) ostsin ma Investeerimisfestivali piletid, mis kestab 3 päeva ja maksin nende eest kõigest 139€. Muidu maksab see kaks korda rohkem. Aga selle Investor Toomase konverentsi piletihind oli seda väärt.

Mis ma selle eest siis sain?

Hinna sees oli hommikusöök, lõunasöök ja energiapausi ajal pakutavad söögid. Minu maitseeelistule hommikusöök küll ei sobinud, aga see ei ole nende süü, samuti ka lõunaks pakutud soesöök. Kuigi lõunaks pakutud magustoit oli küll, see, mida ma meeleldi oleks rohkem söönud, aga sain sellest ühest kogusest kõhu täis ja ei hakkanud rohkem alla suruma. Igal pausil oli võimalik teha endale kohvi, ja ka see oli väga hea. Ma tegelikult ei ole eriline kohvi sõber, ma küll joon seda, aga pigem võtaksin teed. Sel päeval oli mul äratus kell 5 hommikul, seega oli vaja veidike energiat juurde, siis Caffe Latte täitis oma ülesannet väga hästi. Lisades siia veel see smuuti, mis meile energiapausil pakuti, siis toidu poolest annaks neile 5 tärni.

Igal pausil olin ma ühe ettevõte juures, kes end sinna reklaamima tuli, ja lahendasin puslet. Need ei olnud tavalised piltidega pusled vaid nuputamiseks mõeldud pusled. Seega tänu neile olid kõik mu pausid sisustatud.

Muidugi ka esinejad, kelle pärast ma sinna üldse läksin. Ma ei olnud veel kohanud kedagi Eesti investeerimismaastikul tuntuks saanud inimest, siis sellel konverentsil olid enamus kohal. Muidugi oli see aasta eriline sellepoolest, et sinna oli kohale kutsutud ka Soome investeerimisguru Seppo Saario. Tal on selja taga üle 60 aasta investeerimiskogemust. Ta on üle elanud suuremad langused ja saanud osa ka parimatest aastatest. Konverentsi lõpus, oli võimalus võtta temalt autogrammi, tema raamatule, mis sai omale uue trüki. Mina seda raamatut küll ei ostnud rahaliste ressursside puuduse tõttu, aga sellegi poolest oli see võimalus olemas. Sinna kutsuti veel ingelinvestor Peter Vesterbacka, kes siis rääkis, kuidas Eesti on Start-UP-ide poolest väga hea riik.

Miks mulle sellised üritused veel meeldivad on siis see tasuta kraam, mida kõigile meelsasti jagatakse. Minu saak sellel konverentsil oli: parkimiskell, pastakas, riidestkott (tänapäeval väga ökö värk), UMA tasuta pääse (tavahinnas 25€), sooduskood UpSteamile, kaks võtmehoidjat.

Mis mulle meeldis?

Alustuseks tahan ma öelda, et enamus seminarid või mingid investeerimisega seotud esitlused on kasutud – MIKS? Seal ei õpetata kuidas investeerida vaid näidatakse ajaloolisi tootlusi, ja siis ütlevad konverentsi lõpus: “Ajaloo järgi ei tasu investeerida, sest ajalugu ei pruugi korduda!” Mis kasu ma sellest siis sain?

Sellel konverentsil jagasid esinejad oma kogemusi ja muid soovitusi. Näiteks Sass Henno rääkis enda pelmeeni ärist, mis toob rohkem raha sisse kui tema üürile antud maja. Kristi Saare ja Tauri Alas jagasid nõuandeid ühisrahastusega seonduvalt. Sinna oli kutsutud ka tehnilise analüüsi ekspert Vaido Veek, kes näitas slaididel aktsiaid, mida tasuks jälgida.

Konverentsi peaesinejaks oli Seppo Saario, keda ma juba eelnevalt mainisin.

Mida ma sealt õppisin?

Sellest konverentsist oli mulle isiklikult väga palju kasu. Suurimad nõuanded sealt olid: “Kui investeerid, siis ära tee midagi!”. See sai ka kohe kinnitust. Nimelt COOPiga võtsin sealt väikse osa välja, et osta investeerimisfestivali piletid. Müük läks läbi hinnaga 1,112€ ja peale seda hakkas COOP tõusma ja nüüd maksab COOP 1,136€.

Teine suurim nõuanne, mis on küll minu strateegia vastane, on see, et investeeri ikkagi pikaajaliselt, sest ajas kasvab raha. See nõuanne pani mind mõtlema, et kas päevakauplemine on minu jaoks sobiv ja kas see on kõige tulusam. Olen kuulnud, et päevakauplemine on kõige rohkem närvesööv ja punased päevad tekitavad stressi jne. Seega ei ole ma enam päevakauplemises nii kindel. Kuid spekulandiks jään ma ikkagi, kes on siis lühiajaline kaupleja.

Kolmas nõuanne on ” Hajuta, Hajuta, Hajuta”. Seda öeldakse peaaegu igas investeerimiskonverentsil, -koolitusel, -seminaril. Minu portfell on õnneks hajutatud. Kuid minu vara on peamiselt aktsiates, mis ei ole ikkagi see kõige parem viis hajutada. Perfektseks hajutamiseks peaksin ma soetama endale ka võlakirju.

Leave a Reply