Minu teine suurim hobi


Kooli ajal sai käidud korduvalt matkamas. Kuna olin veel loodusharus siis sain seda eriti palju teha (võrreldes teiste koolikaaslastega). Loodusharus oli meil selline traditsioon, et igal septembril minnakse 3 päevaks kuhugi loodusreisile (Eestis). Ma sain 3 korda nendega käidud ja sellest tekkis ka minus see suur huvi matkamise vastu või üleüldse looduses olemise vastu.

Minu esimene matk üksinda

Kuna olen juba pikalt tahtnud matkama minna, aga pole leidnud sellist sobivat aega, mis sobiks nii mulle kui teistele. Ja kui aeg sobis siis ei olnud ilusat ilma. Kuna iga inimene on ikka oma õnnesepp, siis otsustasingi, et lähen siis üksi.

Eile ehk 04.02 panin plaani paika: 06.00 tõusen 06.30 olen juba autos ja sõidan Kakerdaja raba suunas, et päiksetõusu näha.

Eelnev lõik on ootus – nüüd tuleb reaalsus. Kell 04.54 nägin kella ja peale seda enam magama ei jäänud. Imelik on minu puhul see, et kui ma midagi tegema hakkan siis alati näen mingit õudus steeni unes ja noh juhtus ka seekord. Seetõttu ka kell 04.54 äkasingi. Algul mõtlesin – ah kerin äratuse kella seitsmeks ja jõuan valges kohale sinna. Noh tegelikult oli see, et ega ma magama ei jäänud ja kell 8 alles hakkasin sõitma, sest enne oli vaja veel süüa ja kahtlesin pikalt, kas üksi on ikka hea mõte minna.

Kell 8 hakkasin siis tegelikult alles autot puhastama, viimasel ajal on päris kenasti lund maha tulnud. Kuna mulle lumi meeldib siis pole mul selle vastu ka mitte midagi. Kui auto puhas siis sai navigeering sisse pandud ja muud midagi kui sõitma hakata. Eelmisel õhtul välja valitud teest ei tulnud midagi välja, sest Maps pakkus teise “kiirema” tee. Tegelikult oli see palju pikem ja ebameeldivam, sest teekond läbis palju ristmikke ja sõit oli kitsal tänaval, kus pidi tihti vastutulevate autode tõttu aeglustama. Õnneks tagasitee valisin hoolsamalt ja sain palju mugavama tee peale. Sõit kestis 1h ja 25 min – oleks veidi kiirem olnud, aga tol hommikul oli kohati lumesadu ja minu poolne tee osa oli enamasti lume kihiga kaetud, seega maksimaalsest lubatud kiirusest sai sõidetud aeglasemalt.

Kohal

Ma mõtlesin, et inimesed ikka käivad seal ja metsavaheline tee parkimiskohta on enam vähem puhas. Õnneks oli seal ikka käidud ja rada oli olemas, aga matkarada (laudtee) ei olnud nii puhas midagi.

Kuna olen rabas varem käinud siis tean, et laudtee peal on mõistlikum käia kui maa peal. Kuna laudtee oli üsna lumine siis oht libiseda oli pigem väga suur. Tegelikult oli näha isegi, kuidas keegi oli korduvalt teelt kõrvale libisenud. Ja mõne koha peal oli näha, et oli libisenud jalaga vette. Ka minagi libisesin korduvalt sellel laudteel, aga õnneks mitte vette või pikali.

Pidasin plaani, et olen paar tundi seal teen pilte ja naudin vaikust.

Esmalt hakkasin edasi kõndimises kahtlema juba siis kui nägin selliseid kohti, kus laud tee (lumine) oli kahe veekogu vahel. Kartsin, et libisen ja vajun sisse, ja kuna olin üksi siis see ei oleks olnud just kõige parem olukord. Kuna sellised kohad olid juba raja alguses siis ei tahtnud ma nii ruttu alla anda ja läksin edasi. Tegin mitmes kohas peatusi ja lihtsalt nautisin vaadet, vaikust, üksindust, loodust ja lootsin näha ka mõnd looma, aga ei kohanud kedagi.

Tegin paar pilti ka:

Edasi liikudes jõudis kätte koht, kust ma enam edasi liikuda ei tahtnud. Kahjuks jäigi mu tee sealt pooleli ja kokku kõndisin umbes 600-700m. Täpsemalt siis varem käinud inimesed olid ka vist samal põhjusel ümber pööranud nagu mina, sest edasine tee oli lume alla mattunud. Jah teed oli küll näha, aga see poleks olnud enam nautime vaid pigem jalge alla vaatamine.

Kuna olen tossude koguja siis tossu pilt ka siia alla.

Air Jordan 1 Smoke Grey

Aga edasi nüüd matkamise teemaga või pigem tagasi mineku teemaga 🥺.

Koju minek

Tegin väikse video ka sellest metsavahelisest teest.

Time-laps

Siin kohal ma tõmbakski otsad kokku

Kuna ma oma matkaga väga kaugele välja ei jõudnud siis tahan Kakerdaja raba matka uuesti ette võtta ja seda juba üsna pea.

There’s a whole world out there, right outside your window. You’d be a fool to miss it.

Charlotte Eriksson